Pasteediblogist

Kõik algas sellest, et õnnestus müüa ühes startupis välja teenitud aktsiaid. Kui pikalt ootel olnud väljaminekuid said tehtud, jäi kontole veel veidi raha, millel otsest eesmärki polnudki. Pangahoiuse intressid tundusid nii naeruväärselt väikesed ning päris kasutult ei tahtud seda raha samuti kontol hoida, seega otsustasin hakata tegelema investeerimisega. Ja kuna see ei olnud eesmärgipärane raha, siis võibolla veidi YOLOmalt, kui teised investeroid seda teevad.

Investeerimiseks ongi seda tegevust raske kutsuda, pigem spekuleerimiseks – ostan aktsiat lootuses, et selle hind üsna pea tõuseb ning müün kohe, kui on tõusnud või kui paistab, et mingit tõusu ikkagi ei tule.

Kasum tähendab minu jaoks vähemalt $40 suurust väärtuse tõusu, kuna ühe tehingu tasu on umbes $20. Ma ei kasuta maaklerkontot, vaid investeerimiskonto tõttu tavalist netipanka. On küll ebamugav (kõik IPO aktsiad ei ole ostetavad kohe, vaid tihti viivitusega) ja kallis ($20 per tehing) ning ei saa teha call ja put tehinguid (pigem ei tahakski) ja isegi mitte stop-loss ordereid, võimendust samuti ei kasuta. Vähemalt saab teha mugavalt investeerimiskonto raporteid, hea seegi.

Täpseid numbrilisi eesmärke mul pole, sooviks muidugi kasumit, aga olen valmis laskma portfelli ka täiesti nulli. Peamine eesmärk on hoopis näha, et kas saan portfelli käsitlemisega üldse hakkama. Et kui kunagi suuremat summat hallata, siis kas on mõtet proovida riskantsemaid (ja potentsiaalselt tulusamaid) tehinguid nagu praegu teen või oleks parem osta ainult passiivsemaid dividendiaktsiaid ning fonde.

Create your website at WordPress.com
Get started
%d bloggers like this: